2017. aasta suvel ostsime elukaaslasega esimese päris oma kodu ühte üle-eelmise sajandi lõpu puumajja Tartus. Alustasime omal jõul korteri täielikku ümberehitust, mis kestis kokku kaks ja pool aastat. Omal käel töö kõrvalt ehitamine võttis küll palju aega, kuid tulemus oli seda väärt. Vanast korterist jäid paigale vaid lae ja põranda tugitalad ja kandvad seinad. Ülejäänu alates tehnosüsteemidest kuni siseviimsitluseni tuli uuesti üles ehitada.

Elukaaslane, kes igapäevaselt teenib leiba ehituse valdkonnas, oli algusest peale kindel, et ventilatsiooni pealt pole mõtet kokku hoida. Korteri ümberehitusega sai tuult läbipuhuvast ‘loomuliku’ ventilatsiooniga konstruktsioonist üpris õhutihe ja soojapidav elamispind. Parem ehitada kohe ventilatsioonisüsteem korralikult välja, selle asemel, et mõne aasta pärast lagesid lahti lammutama asuda, et uut süsteemi rajada. Seega vedasime lagede ehitusel igasse tuppa ventilatsioonitorud ära.

Ventilatsiooniseadme valikuni jõudsime alles kaks aastat hiljem, kui korter valmis saama hakkas. Kindel oli see, et seade peab olema tõhusa soojustagastusega. Kuna meie korteris on ka pisike leiliruum, oli tarvis, et seade tuvastaks väga edukalt temperatuuri, niiskuse ja CO2 taseme tõusu ventileeritavas õhus. Lisaks: juba korteris elamise esimesel talvel puutusime kokku paljusid Eesti kodusid kiusava liigkuiva õhuga ja hakkasime õhuniisutite abil meeldivat sisekliimat looma, seega lõpuks sai seadme valikul määravalt tähtsaks niiskustagastuse olemasolu. Kuna korteris on pinda alla 70 ruutmeetri, soovisime optimaalse suurusega seadet: pole mõtet paigaldada seadet, mis on suunatud pigem eramajale, st seadme võimekus on kaugelt suurem meie vajadustest.

Nagu näha, oli kriteeriume palju. Esialgsed kontaktid ventilatsionisüsteemidega tegelevate firmadega jätsid mulje, et sellist seadet, mida me otsime, ei ole olemas. Rääkimata veel meie eelarvesse mahtumisest. Uuringud tuttavate seas ja mitmetes Facebooki gruppides tõid välja meie jaoks uue kodumaise nime: Airobot. Meie õnneks oli sama, st 2019. aasta sügisel Airobot turule tulemas oma uue lakke kinnitatava L mudeliga, mis vastas kõigile meie ootustele ja mahtus meie eelarvesse tunduvalt paremini kui Airoboti S mudelid. Otsus oli sündinud. Käisime nende väljapanekut Tartu ehitusmessil vaatamas, ajasime juttu äärmiselt meeldiva Airoboti tiimiga, saime vastused kõigile tekkinud küsimustele ja esitasime tellimuse ära.

Seadme paigalduse ja seadistamisega saime tootejuhendi ja eelnevate teadmiste najal ise kenasti hakkama. Kasutamine on lihtne: enamik ajast toimetab seade automaatrežiimis. Meil pole vaja midagi igapäevaselt sättida ega näppida, sest seade teeb ise kõik vajaliku, et toas oleks täpselt sellise niiskustaseme, temperatuuri ja värskusega õhk, nagu soovime, seejuures väikse elektrikuluga. Kardetud õhuniiskuse langust pole tekkinud: õhuniisutitest tulnud niiskus naaseb tänu Airobotile pärast ventileerimist tagasi tubadesse. Kaminahju küttes lülitame sisse kaminarežiimi ja vahel oleme tubasid tuulutanud Boost režiimiga.

Airoboti tooteid olen juba soovitanud mitmele sõbrale ja tuttavale, kes on oma kodu ehitamas, sest meil pole toote ega teeninduse osas ühtegi etteheidet, vaid üksnes meeldivad kogemused. Eestimaise ettevõtluse toetamine on seejuures tore lisaboonus. Kes kahtleb, kas valida veidi kallim niiskustagastusega mudel, siis meie kindlasti soovitame seda lisafunktsiooni, eriti kortermajades. Õhuniiskusest hakkad lugu pidama siis, kui seda järsku liiga väheks jääb. Kõik muud head omadused on Airobotil nagunii baasmudeli hinna sees, seega nende osas pole vaja pead murda. Kellele meeldivad toimivad lahendused, on Airobot kindel valik.

Airobot L loob meeldivat sisekliimat Tiidu ja Margiti kodus, mille leiad Instagramis aadressil @kuueskorter.