Kuna iga maja või arendus on erinev, sõltub toimiva ventilatsioonisüsteemi ehitamine hoone unikaalsetest omadustest.
Rääkisime oma partneri Kaja-Kirsten Sune'iga, Airobot ventilatsioonisüsteemide projekteerijaga, kõigest, mis on seotud korraliku ventilatsioonisüsteemi planeerimise ja ehitamisega.
Ventilatsioonisüsteemi projekteerimine algab arhitektuursete joonistega
"Ventilatsiooni projekteerimine peaks olema maja planeerimise loomulik osa," ütleb Sune, selgitades, et arhitekt peab arhitektuurse lahenduse loomisel arvestama hoone suurusele ja otstarbele vastava ventilatsioonisüsteemiga.
Ta märgib, et sageli on olukordi, kus uue maja projekti tuleb muuta jooksvalt, sest ventilatsioonikanalite jaoks ei olnud ruumi kavandatud. Seetõttu tuleks ventilatsioonisüsteemi projekteerimist alustada paralleelselt hoone projekteerimisega, et leida parim lahendus kliendi, arhitekti ja projekteerija koostöös.
"Hiljem võib olla väga raske - või isegi võimatu - leida head lahendust või paigaldada ventilatsioonikanaleid hoonesse. Samuti võib olla raske tagada juurdepääsu hoolduseks, näiteks reguleeritavatele elementidele," selgitab Sune, miks ei tohiks ventilatsiooni planeerimist jätta ehituse lõppfaasi.
Kas kanalid on põranda sees või ripplae taga?
Koduehitajad soovivad sageli maksimaalset laekõrgust või põrandast laeni ulatuvaid aknaid. Mõnes hoones muudaks ripplae ehitamine tehnosüsteemide, sealhulgas ventilatsioonikanalite varjamiseks lae liiga madalaks.
"Sellisel juhul võib ventilatsioonikanalid paigutada põranda sisse," ütleb Sune. Ta lisab, et põrandapõhises ventilatsioonis ei ole midagi ebatavalist - seda kasutatakse nii vanade hoonete renoveerimisel kui ka uusehitiste puhul.
"Siiski kasutatakse põrandas teistsugust, veidi kallimat kanalitüüpi - sellist, mis on piisavalt tugev, et taluda jalakäijate liikumist ja ei deformeeru surve või suure koormuse all," selgitab ta.
Kohalikud ventilatsiooniseadmed või tsentraliseeritud süsteem?
Tsentraalne ventilatsioonisüsteem toimetab värsket õhku eluruumidesse ja magamistubadesse, kus hapnikurikas õhk on oluline, ning eemaldab CO2-rikka õhu vannitubade, tualettide ja köögi kaudu.
"See süsteem hoiab õhu eluruumides värskena ja aitab eemaldada liigset niiskust niisketest ruumidest ning lõhnu tualettidest ja köögist," ütleb Sune, rõhutades juurdevoolu- ja väljatõmbeventilatsioonisüsteemi eeliseid. Ta lisab, et see süsteem töötab korralikult ainult siis, kui õhk saab voolata läbi ukseavade või spetsiaalselt projekteeritud ülekandeavade.
Alternatiiviks tsentraalsele süsteemile on kohalikud ventilatsiooniseadmed, kus juurdevool ja väljatõmme toimuvad samas ruumis või ruumigrupis. "Näiteks suurt magamistuba ja sellega külgnevat vannituba saab ventileerida eraldi sektsioonina," selgitab Sune.
Ta lisab, et selline lahendus, kus enamikus ruumides on nii juurdevool kui ka väljatõmme, on kallim, sest selleks on vaja rohkem kanalisatsiooni ja lõppseadmeid (hajutid, võre) ning tavaliselt tuleb paigaldada võimsam ventilatsiooniseade.
Siiski on ka kohalikel ventilatsioonisüsteemidel omad eelised: "Need takistavad lõhnade või saasteainete levikut kogu majas, kuna need eemaldatakse nende allikale lähedal. Teine oluline a
Ventilatsioonimüra vähendamine
Ventilatsioonisüsteemid töötavad 24/7. Ja töötav masin teeb müra. Müra vähendamiseks tuleks paigaldada summutid ruumi hajutite ja seadme vahele.
"Lisaks tuleks paigaldada summutid ruumidevahelistesse kanalitesse," soovitab Sune, sest ventilatsioonikanal on nagu helikanal, kuhu müra võib kergesti levida. Kui ruumide vahele ei ole paigutatud summutajaid, võivad igapäevased helid kanduda ühest ruumist teise.
"Ventilatsiooniseade tuleks tavaliselt paigaldada tehnikaruumi ja see ruum ei tohiks olla magamistubade lähedal," lisab ta teise müra vähendava näpunäidisena.
Süsteemi tasakaalustamine - viimane samm
Õhk voolab alati mööda vähima vastupanu teed - tavaliselt läbi peamise magistraalkanali. Selleks, et õhk jõuaks ka teistesse korrustesse ja kaugemates ruumides, peab ventilatsioonisüsteem olema tasakaalustatud.
Tasakaalustamine on oluline, sest vastasel juhul võib mõnda ruumi saada liiga vähe või liiga palju õhku.
"Üks võimalus süsteemi tasakaalustamiseks on lisada õhuvoolu takistusi, paigaldades reguleerivad klapid. Neid takistusi saab avada või sulgeda rohkem, et tagada, et iga ruum saab ventilatsiooniplaanis määratud õhukoguse," soovitab Sune.
Ventilatsioonisüsteemi tasakaalustamine võtab sõltuvalt hoone suurusest tavaliselt aega paar tundi kuni pool päeva.
Valige lisavõimsusega ventilatsiooniseade!
Tavaliselt valitakse ventilatsiooniseade nii, et see annaks täpselt projektis ettenähtud õhuvoolu.
"See on viga," ütleb Sune kindlalt. "Ventilatsiooniseade peaks töötama umbes 50-70% ulatuses oma võimsusest. Täisvõimsusel või peaaegu täisvõimsusel töötav seade tekitab rohkem müra ja ei ole energiatõhus. Lisaks kuluvad pidevalt täisvõimsusel töötava seadme liikuvad osad kiiremini," selgitab ta.
Nõuandekontrollitud ventilatsioon tervislikuma siseõhu tagamiseks
Samuti on oluline kaaluda, kas ventilatsiooniseade on nutikas või mitte.
"Enamik turul olevaid ventilatsiooniseadmeid lihtsalt liigutab õhku ega reageeri muutustele sisekliimas - olgu selleks siis külalised, dušš, toiduvalmistamine, tule süütamine või mis tahes muu," ütleb ta.
Nutikad ventilatsiooniseadmed suudavad end aga näiteks CO2-taseme alusel juhtida. Sune selgitab: "Kui CO2 tase teie kodus liiga kõrgeks läheb, tuvastab ventilatsiooniseade selle ja suurendab automaatselt värske õhu juurdevoolu."
Kasutage seadet, millel on niiskuse taastamine
Tervisliku siseõhu tagamiseks soovitab Sune valida õhuniiskuse taastamisega ventilatsiooniseadme: "Tervislik ja mugav suhtelise õhuniiskuse tase kodus peaks olema vahemikus 30-60%. Kuid meie kliimas toob talv sageli kaasa liigse kuivuse - kütmine koos ventilatsiooniga kuivatab siseõhku."
Niiskuse taastamisega ventilatsiooniseade võib hoida siseruumide niiskustaseme talvel umbes 7%-12% kõrgemal võrreldes ainult soojustagastusega seadmega.
See saavutatakse entalpiasoojusvaheti abil, mis taastab ka niiskuse. Niiskuse taastamine toimub läbi spetsiaalse antibakteriaalse membraani, kus õhuvoolud ei segune - bakterid, lõhnad ja saasteained väljuvad koos õhuga.
Eesti tootja Airobot Technologies toodab nutikaid ventilatsiooniseadmeid, mis kasutavad CO2, niiskuse, temperatuuri, peenosakeste ja lenduvate orgaaniliste ühendite andureid, et automaatselt reguleerida õhuvoolu ja säilitada ideaalne sisekliima.
