Iga maja ja arendusprojekt on isemoodi, seega sõltub toimiva ventilatsioonisüsteemi ehitamine just selle hoone eripäradest.
Rääkisime oma koostööpartneri, Airoboti ventilatsioonisüsteemide projekteerija Kaja-Kirsten Sunega sellest, mida korraliku ventilatsioonisüsteemi kavandamine ja ehitamine endast hõlmab.
Ventilatsioonisüsteemi projekteerimine algab arhitektuurijoonistest
„Ventilatsiooni projekteerimine peaks olema maja kavandamise loomulik osa,“ ütleb Sune ja selgitab, et arhitekt peab juba arhitektuurse lahenduse loomisel arvestama hoone suuruse ja otstarbega sobiva ventilatsioonisüsteemiga.
Tema sõnul tuleb sageli ette olukordi, kus uue maja projekti tuleb jooksvalt muuta, sest ventilatsioonitorudele pole ruumi planeeritud. Seepärast peaks ventilatsioonisüsteemi projekteerimine algama hoone projekteerimisega paralleelselt: nii leiavad tellija, arhitekt ja projekteerija koostöös parima lahenduse.

„Hiljem võib hea lahenduse leidmine või ventilatsioonitorude hoonesse mahutamine olla väga keeruline või koguni võimatu. Raske võib olla ka hoolduseks ligipääsu tagamine, näiteks reguleerelementide juurde,“ selgitab Sune, miks ei tohiks ventilatsiooni planeerimist jätta ehituse viimastesse etappidesse.
Kas torud jäävad põrandasse või ripplae taha?
Majaehitajad soovivad sageli võimalikult kõrget lage või põrandast laeni aknaid. Mõnes hoones jääks lagi aga liiga madalaks, kui ehitada tehnosüsteemide, sealhulgas ventilatsioonitorude varjamiseks ripplagi.
„Sellisel juhul saab ventilatsioonitorud paigutada põrandasse,“ ütleb Sune. Ta lisab, et põrandasse paigaldatud ventilatsioonis pole midagi erakordset: seda kasutatakse nii vanade hoonete renoveerimisel kui ka uusehituses.
„Põrandasse paigaldatakse aga teistsugune, veidi kallim toru, mis on piisavalt tugev, et taluda peal käimist, ega deformeeru surve või suure koormuse all,“ selgitab ta.

Lokaalsed ventilatsiooniseadmed või tsentraalne süsteem?
Tsentraalne ventilatsioonisüsteem toob värske õhu elu- ja magamistubadesse, kus hapnikurikas õhk on eriti oluline, ning eemaldab CO2-rikka õhu vannitubade, tualettide ja köögi kaudu.
„See süsteem hoiab eluruumides õhu värskena ning aitab eemaldada märgadest ruumidest liigse niiskuse ja tualettidest ning köögist lõhnad,“ ütleb Sune, tuues välja sissepuhke-väljatõmbeventilatsiooni eelised. Ta lisab, et süsteem töötab korralikult ainult siis, kui õhk pääseb liikuma uksealuste pilude või spetsiaalselt kavandatud siirdeavade kaudu.
Tsentraalse süsteemi alternatiiv on lokaalsed ventilatsiooniseadmed, mille puhul toimuvad sissepuhe ja väljatõmme samas ruumis või ruumide rühmas. „Näiteks saab suure magamistoa ja selle kõrval asuva vannitoa ventileerida eraldi sektsioonina,“ selgitab Sune.
Ta lisab, et selline lahendus, kus enamikus ruumides on nii sissepuhe kui ka väljatõmme, on kallim, sest vaja on rohkem torustikku ja lõppseadmeid (plafoone, reste) ning tavaliselt tuleb paigaldada ka võimsam ventilatsiooniseade.
Samas on lokaalsetel ventilatsioonisüsteemidel ka omad eelised: „Need ei lase lõhnadel ega saasteainetel kogu majja levida, sest need eemaldatakse tekkekoha lähedalt. Teine suur eelis
Ventilatsioonimüra vähendamine
Ventilatsioonisüsteem töötab ööpäev läbi ja töötav masin teeb paratamatult müra. Müra vähendamiseks tuleks ruumide plafoonide ja seadme vahele paigaldada summutid.
„Lisaks tuleks summutid paigaldada ka ruumidevahelisse torustikku,“ soovitab Sune, sest ventilatsioonitoru on nagu helikanal, mida mööda müra kergesti levib. Kui ruumide vahele summuteid ei paigaldata, võivad igapäevased helid ühest ruumist teise kanduda.
„Ventilatsiooniseade tuleks üldjuhul paigaldada tehnoruumi ja see ruum ei tohiks asuda magamistubade lähedal,“ lisab ta veel ühe nõuande müra vähendamiseks.

Süsteemi tasakaalustamine – viimane samm
Õhk liigub alati väikseima takistuse teed, tavaliselt mööda peatorustikku. Et õhk jõuaks ka teistele korrustele ja kaugematesse ruumidesse, tuleb ventilatsioonisüsteem tasakaalustada.
Tasakaalustamine on oluline, sest muidu võivad mõned ruumid saada liiga vähe või liiga palju õhku.
„Üks võimalus süsteemi tasakaalustamiseks on lisada õhuvoolule takistusi ehk paigaldada reguleerklapid. Neid saab rohkem avada või sulgeda, et iga ruum saaks just nii palju õhku, kui ventilatsiooniprojektis ette nähtud,“ soovitab Sune.
Ventilatsioonisüsteemi tasakaalustamine võtab olenevalt hoone suurusest tavaliselt mõnest tunnist poole päevani.

Vali varuga ventilatsiooniseade!
Tavaliselt valitakse ventilatsiooniseade nii, et see annaks täpselt projektis ette nähtud õhuhulga – paberil.
„See on viga,“ ütleb Sune kindlalt. „Ventilatsiooniseade peaks töötama umbes 50–70% võimsusega. Täis- või peaaegu täisvõimsusel töötav seade teeb rohkem müra ega ole energiatõhus. Lisaks kuluvad pidevalt täisvõimsusel töötava seadme liikuvad osad kiiremini,“ selgitab ta.
Nõudluspõhine ventilatsioon tervema sisekliima heaks
Oluline on ka see, kas ventilatsiooniseade on nutikas või mitte.
„Enamik turul olevaid ventilatsiooniseadmeid lihtsalt liigutab õhku ega reageeri sisekliima muutustele, olgu need tingitud külalistest, duši all käimisest, toiduvalmistamisest, kaminasse tule tegemisest või millestki muust,“ ütleb ta.
Nutikad ventilatsiooniseadmed oskavad end aga juhtida näiteks CO2-taseme järgi. Sune selgitab: „Kui CO2-tase sinu kodus tõuseb liiga kõrgele, tuvastab ventilatsiooniseade selle ja suurendab automaatselt värske õhu juurdevoolu.“
Vali niiskustagastusega seade
Tervisliku sisekliima tagamiseks soovitab Sune valida niiskustagastusega ventilatsiooniseadme: „Tervislik ja mugav suhteline õhuniiskus kodus on 30–60%. Meie kliimas on talvel aga sageli probleemiks liigne kuivus: küte koos ventilatsiooniga kuivatab siseõhku.“
Niiskustagastusega ventilatsiooniseade suudab talvel hoida siseõhu niiskust umbes 7–12% kõrgemal kui ainult soojustagastusega seade.
Selle tagab entalpiasoojusvaheti, mis tagastab ka niiskust. Niiskustagastus toimub läbi spetsiaalse antibakteriaalse membraani, kus õhuvood omavahel ei segune: bakterid, lõhnad ja saasteained viiakse õhuga välja.
Eesti tootja Airobot Technologies valmistab nutikaid ventilatsiooniseadmeid, mis reguleerivad CO2-, niiskus-, temperatuuri-, peenosakeste- ja VOC-andurite abil õhuvoolu automaatselt ning hoiavad sisekliima ideaalsena.



