Airobot veab ventilatsioonisektori revolutsiooni
Üha soojus- ja õhukindlamate hoonete ehitamine toob ventilatsioonisektoris kaasa revolutsiooni. Tuleviku ventilatsiooniseadme peamised märksõnad on autonoomsus ja intuitiivsus, tõdeb Eesti ainsa isemõtlevaid ventilatsiooniseadmeid tootva ettevõtte Airobot juht Heiki Aulik.
Kaasaegsed õhutihedad isolatsioonimaterjalid muudavad siseruumide õhu kvaliteedi üha olulisemaks ja ventilatsiooni juhtimise palju keerukamaks. Ehkki ventilatsiooniseadmeid on juba mõnda aega toodetud, nõuab tulevik tugevat õhuanalüüsi ja intuitiivset poolt, et seade ise oleks võimeline inimese jaoks sobivaid sisekliimatingimusi looma. Juba varsti on meie kodus ventilatsioonirobotid, mis hakkavad nõu andma, kuidas kodu õhk pererahva tervist ja ööund mõjutab ning mida kvaliteedi parandamiseks ette võtta.
Milline on hea sisekliima?
Inimese jaoks on kõige loomulikum väliskliiima ja olgem ausad – ükski sisekliimat loov seade ei suuda luua identset kliimat välisõhuga. Eestis elades saame nautida üht maailma puhtaimat õhku ja ideaalse sisekliima jaoks oleks kõige loomulikum hoida aknad lahti, et puhas välisõhk saaks tuppa tulla. Ent meie kliimas ei ole see lihtsalt võimalik. Seega on Eestis jõutud laheduseni, kuidas luua läbi tarkvara ventilatsiooniseade, mis analüüsib õhku ja loob hoonetesse väliskliimaga võimalikult looduslähedase sisekliima.
Hea sisekliima on kombinatsioon paljudest faktoritest: õhu temperatuur, õhu niiskus, õhu puhtus ja õhurõhk. Täna pööratakse kõige rohkem tähelepanu CO2 tasemele, millega õhu kvaliteeti hinnatakse. Tõepoolest, CO2 ehk süsihappegaasi näit on täna kõige rohkem inimese heaolu peegeldav näitaja. Ka erinevad uuringud kinnitavad, et just CO2 on see, mille järgi inimesed võiksid oma õhukvaliteeti hinnata. Sellest sõltub, kui puhanud sa hommikul ärgates oled, kui energilisena end tunned ja kui tegus päeva jooksul oled. Järjest rohkem pööratakse tähelepanu ka erinevate lenduvate orgaaniliste ühendite (VOC) ning gaasi- ja tolmuosakeste mõõtmisele ja analüüsimisele.
Vaatamata aina paremale õhu analüüsi võimekusele läbi erinevate andurite me tegelikult teame õhust ja selle mõjust meie heaolule väga vähe. Hetkel on mõned tehnoloogias tugevamad seadmete arendajad ja tootjad võimelised muutma õhu läbi näitude nö nähtavaks. Järgmine samm peaks olema selle info enda kasuks pööramine. Õhk, mis tegelikult võib olla hea une ja töövõimekuse juures kõige tähtsam, on siiani jäetud tahaplaanile.
Miks see tähtis on?
Värske Taani teadusuuring toob välja, et halb õhukvaliteet kontoriruumides vähendab tootlikkust kuni 9% ehk umbes pool päeva töötaja kohta nädalas. Erinevate riikide keskmist uneaega maailma õnneindeksi tulemustega võrreldes selgub, et nendes riikides, kus magatakse kõige pikemalt ja sügavamalt, on ka õnnelikkuse näitajad kõrgemad. Hea une tagamisel on aga ülioluline puhas õhk. Seega kui oled hästi puhanud, oled lõdvestunum, rahulikum, produktiivsem ja muidugi ka õnnelikum. Lisaks aitab see kaasa sooritusvõime paranemisele, mis on oluline tervisespordis, rääkimata professionaalsel tasemel tippspordist.
Kas õhk on nähtav?
Siseruumide õhukvaliteedi tõi rambivalgusesse ülemaailmne COVID pandeemia, mille käigus selgus, et korralik ventilatsioon on peamine kaitse õhu kaudu leviva koroonaviiruse vastu. Lihtsaim viis kontrollida, kas ruum on hästi ventileeritud, on vaadata CO2 näitu. Hästi ventileeritud ruumiks loetakse alla 800 ppm näiduga ruumi, üle 800 ppm ruumi tuleks tuulutada ja üle 1500 ppm ruumist tuleks kohe lahkuda. Kui paljud inimesed aga teavad praegu, milline nende kodu õhukvaliteet on? Enamikel ventilatsiooniseadmetel ei ole hetkel üldse võimalust oma siseruumide CO2 näitajat näha. Seega viibime me ligi 90% oma ajast siseruumides, teadmata, millist õhku hingame.
Kas tarbib, säästab või annab energiat?
Ventilatsioon on kuluallikas nii projekteerides, ehitades kui ka hiljem kasutades. TalTechi hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski rõhutab, et “suurt õhuvahetuskordsust vajatakse ainult epideemia tingimustes, muul ajal on tähtis ventilatsiooni hea energiatõhusus, sest energia- ja kliimaeesmärkides ei saa järele anda”. Tuleviku ventilatsiooniseadmete autonoomsus ja nutikus väljendub energiasäästus – kaasaegsed süsteemid on nõudluspõhised, kõrge soojus- ja niiskustagastusega ning annavad täiendavalt 30% energiasäästu. Ideaalis ei pane inimene üldse tähele, et tal seade majas on, sest ventilatsiooniseade mõõdab pidevalt ruumide temperatuuri, õhuniiskust ja süsihappegaasi hulka ning reguleerib need näitajad iseseisvalt täiuslikuks. Kui ruumis on rohkem inimesi ja CO2 tase tõuseb, siis saab seade ise aru, et tuleb õhuhulkasid suurendada.
Siiski on see teisejärguline ja keskenduda tuleks hoopis energiale, mida korralik ventilatsioon inimesele annab. Tuleviku ventilatsiooniseade töötab inimese heaolu nimel – hästi väljapuhanud, energilise ja efektiivselt tegutseva inimese heaks. Nagu on öelnud üks tark insener: “Iga euro, mis sa ventilatsiooni pealt säästad, korruta kahega ja selle viid sa üle tee apteeki”.
