7 enam levinud gaasilist ühendit, mida leidub pea igas kodus
Tagasi Igaüks on näinud enda kodus valguse käes lendlevaid tolmuosakesi, mis näevad suhteliselt kahjutud välja. Kuid lisaks tolmule on kodu õhus ka veel nähtamatu maailm, kus lendavad ringi peentolm, tolmulestad, hallitused ja seened, mis võivad põhjustavad terviseprobleeme – eriti astmaatikutel.
Tegelikult on meie kodud üks korralik gaaside ja orgaaniliste osakeste karneval, mis võib otseselt mõjutada sinu pere elukvaliteeti. Mürgised gaasid on osalt inim tekkelised, kuid on ka looduses esinevaid gaase, mis tungivad teie koju. Selles artiklis võtame luubi alla mõned enamlevinud gaasid ja orgaanilised ühendid ning selgitame lahti mis nad on, kuidas nad meie koju jõuavad ning milline on nende mõju meie tervisele.
1. Süsihappegaas ehk CO2. Süsihappegaas on taimede toit. Taimed imavad CO2te endasse ja kasutavad seda fotosünteesis tootmaks meile hapniku. Inimesed ja loomad hingavad sisse hapniku ja hingavad välja CO2te. Seega, kui inimesed (ja loomad) toimetavad kinnises ruumis, siis tekib seal paratamatult palju süsihappegaasi. Mida kauem veeta korralikult ventileerimata toas, seda vähem õhku seal on. Tuttav? Kui CO2 tase on ruumis kõrge, siis see võib põhjustada peavalusid, uimasust ja üleüldist sooritusvõime langemist, mille tulemusena on uni halvem ja keskendumisvõime väiksem. Kõrge CO2 tase mõjub pärssivalt ka laste õppimisvõimele
2. Vingugaas tekib muuhulgas ka siis, kui süsinikku sisaldavad materjalid ei põle täielikult ära. Siinkohal ei räägi me surmavast kogusest vingugaasist, mis tekib siis kui eluruumid lähevad põlema, vaid sellest, et vingugaasi tekib täna mingis koguses igas kodus. Tavaliselt tekib vingugaas läbi lekkivate ahjude, suitsetamise ja muude protsessi käigus, kus toimub põlemine või kuumutamine kõrgel temperatuuril. Näiteks kui toit läheb kõrbema või kui kodus põletatakse küünlaid ja viirukeid. Ehk siis kõik mis põleb, tekitab vingugaasi. Erinevalt süsihappegaasist on vingugaas väga mürgine ning selle mürgistuse sümptomiteks on peavalud ja teised gripilaadsed sümptomid. Kõrgemates kontsetratsioonides mõjutab see ka südame ja närvisüsteemi tööd
3. Lämmastikoksiidid tekivad tavapäraselt fosiilkütuse põlemisest, kuid meie kodudes tekitavad seda gaasipliidid,-bolierid ja -ahjud, eriti siis kui korteri ventilatsioonisüsteem on halb. Lisaks pääsevad need mürgised gaasid linnakeskonnas tuppa läbi avatud akende ja vananenud ventilatsioonisüsteemi. Lämmastikoksiidid kahjustavad hingamisteid ning kõrgemate kontsentratsioonide korral mõjuvad nad kahjustavalt ka kopsudele.
4. Formaaldehüüd on tugeva lõhnaga gaasiline ühend, mida tavaliselt leiab renoveeritud või uutes elamutes. Ta satub koduõhku liimide või puidutöötlemise vahendite kaudu, mida on ehitamisel kasutatud. Formaaldehüüd põhjustab silmade ärritust ning tegu on kanserogeense ainega.
5. Lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ, inglise keeles Volatile Organic Compound – VOC) on süsinikku sisaldavad orgaanilised ühendid, mis aurustuvad toatemperatuuril. Lenduvad orgaanilised ühendid pärinevad paljudest erinevatest allikatest, nagu ehitus- ja sisustusmaterjalid. Lisaks leidub neid meie igapäevaselt kasutatavates toodetes nagu puhastusvahendid ja värvid ning juukselakid ja muud aerosoolid. Kõrge LOÜ sisaldus on tavaliselt vastvalminud või äsja remonditud hoonetes. LOÜ-d mõjutavad otseselt inimeste tervist ja põhjustavad silma, nina ja kurgu kuivust ja ärritust, peavalu ja pearinglust.
6. Radoon on värvitu ja maitsetu gaas, mis tekib loomulikul teel maapõues ning võib koguneda ohtlikes kogustes ka eluruumidesse. Maapinnas leidub uraani, mis laguneb raadiumiks, mis omakorda muutub gaasiliseks radooniks. Gaasilises olekus tungib radoon kodudesse läbi seinapragude, keldripõrandate ja isegi läbi vundamendi. Radoon gaasi lagunemisel tekivad radioaktiivsed kõrvalpdroduktid. Mürgised gaasid nagu radoon võivad põhjustada pikaajalisel sissehingamisel kopsuvähki. Radoon gaasi probleem tuleb selgelt esile Eesti põhjaranniku kodudes ning eriti vanemates majades, mille vundament ei ole radooni imbumise vastu kindlustatud.
7. Osoon on gaas, millel on iseäraslik terav lõhn. Kuigi me teame, et osoonikiht kaitseb meid päikese kiirguse eest, siis sellest hoolimata satub osooni ka meie kodudesse. Osoon gaasi tekitab kaudselt ka liiklus saaste. Läbi avatud akende ja vananenud ventilatsioonisüsteemide jõuab osoon ka inimeste koju. Tegu on gaasiga, mis on väga kahjulik ka juba väikestes kogustes ning ta võib põhjustada hingamisteede – ja silmade ärritust.
Väga tähtis on see, et teie kodu oleks hästi ventileeritud. Airoboti ventilatsiooniseadmed on varustatud CO2 orgaaniliste ühendite ja niiskus sensoritega, mis mõõdavad teie õhukvaliteeti tervikuna. Kui Airobot tajub õhukvaliteedi langust, siis lülitub ta ise automaatselt intensiivsemale režiimile ja tagab tevislikuma sisekliima.
Lisaks mõjutab inimeste enesetunnet ka õige (või vale) temperatuur ja niiskus. Meil on hea olla kui niiskuse tase on 40% – 60% vahel. Liiga kuiv õhk on halb hingamisteedele, samas liiga niiske õhk võib jällegi tekitada hallitust ja seeni, millede osakesed hakkavad omakorda õhus ringi lendama.
Airoboti ventilatsioonisüsteemid on ka niiskustagastusega, mis tähendab, et tubadest kogutud õhust kogutakse kokku niiskus ja tuuakse eluruumidesse tagasi. Kombineerides seda Airoboti tsentraalse niisutiga suudame tagada püsivalt ideaalse niiskustaseme teie kodus.
