Airobot Logo

7 enam levinud gaasilist ühendit, mida leidub pea igas kodus

Back arrow Tagasi

Kindlasti oled näinud kodus päikesevalguse käes lendlevaid tolmuosakesi. See nähtav tolm on suhteliselt kahjutu.

Lisaks nähtavale tolmule lendab kodus ringi veel peentolm. Tõenäoliselt on veel igas kodus mingis koguses tolmulestasid, hallitust ja erinevad seeni. Viimased võivad põhjustada juba terviseprobleeme.

Aga see ei ole veel kõik

Võtame selles artiklis luubi alla mõned enamlevinud gaasid ja orgaanilised ühendid. Osad neist gaasidest on mürgised gaasid

Selgitame, kust nad tulevad. Miks nad meie kodudes on. Millist mõju nad tervisele avalduvad ja kuidas neist lahti saada.

 

Mürgised gaasid kodus

1. Süsihappegaas ehk CO2. Inimesed ja loomad hingavad sisse hapniku ja hingavad välja CO2te. Seega, kui inimesed (ja loomad) toimetavad kinnises ruumis, siis tekib seal paratamatult palju süsihappegaasi.

Mida rohkem inimesi veedab aega toas, seda vähem õhku seal on. Kui CO2 tase on ruumis kõrge, siis see võib põhjustada peavalusid, uimasust ja üleüldist sooritusvõime langemist.

Selle tulemusena on uni halvem ja keskendumisvõime väiksem. Kõrge CO2 tase mõjub pärssivalt ka laste õppimisvõimele

2. Vingugaas tekib muuhulgas ka siis, kui süsinikku sisaldavad materjalid ei põle täielikult ära. Me ei räägi me surmavast kogusest vingugaasist, mis tekib siis kui eluruumid lähevad põlema. Räägime sellest, et vingugaasi tekib täna mingis koguses igas kodus.

Tavaliselt tekib vingugaas läbi lekkivate ahjude, suitsetamise ja muude protsessi käigus, kus toimub põlemine või kuumutamine kõrgel temperatuuril. Näiteks kui toit läheb kõrbema.

Erinevalt süsihappegaasist on vingugaas väga mürgine ning selle mürgistuse sümptomiteks on peavalud ja teised gripilaadsed sümptomid. Kõrgemates kogustes mõjutab vingugaas südame ja närvisüsteemi tööd.

3. Lämmastikoksiidid tekivad tavapäraselt fosiilkütuse põlemisest. Meie kodudes tekitavad neid gaase gaasipliidid,-boilerid ja -ahjud. Eriti siis kui korteri ventilatsioonisüsteem on halb.

Lisaks pääsevad need ühendid linnakeskonnas tuppa läbi avatud akende ja vananenud ventilatsioonisüsteemi. Lämmastikoksiidid kahjustavad hingamisteid ning kõrgemate kontsentratsioonide korral mõjuvad nad kahjustavalt ka kopsudele.

4. Formaaldehüüd on tugeva lõhnaga gaasiline ühend, mida tavaliselt leiab renoveeritud või uutes elamutes. Ta satub kodu õhku liimide või puidutöötlemis vahendite kaudu, mida on ehitamisel kasutatud.

Formaaldehüüd põhjustab silmade ärritust ning tegu on kantserogeense ainega.

5. Lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ, inglise keeles Volatile Organic Compound – VOC) on süsinikku sisaldavad orgaanilised ühendid, mis aurustuvad toatemperatuuril.

Lenduvad orgaanilised ühendid pärinevad paljudest erinevatest allikatest, nagu ehitus- ja sisustusmaterjalid. Neid meie igapäevaselt kasutatavates toodetes nagu puhastusvahendid ja värvid. Samuti leidub neid juukselakkides ja muudes aerosoolides.

Kõrge LOÜ sisaldus on tavaliselt vastvalminud või äsja remonditud hoonetes. LOÜ-d mõjutavad otseselt inimeste tervist ja põhjustavad silma, nina ja kurgu kuivust ja ärritust, peavalu ja pearinglust.

6. Radoon on värvitu ja maitsetu gaas, mis tekib loomulikul teel maapõues ning võib koguneda ohtlikes kogustes ka eluruumidesse. Maapõues on uraani, mis laguneb raadiumiks, mis omakorda muutub radoon gaasiks.

Gaasilises olekus tungib radoon kodudesse läbi seinapragude, keldri põranda ja isegi läbi vundamendi. Radoon gaasi lagunemisel tekivad radioaktiivsed kõrvalproduktid, mille sissehingamine võib põhjustada kopsuvähki.

Radoon gaasi probleem on tuleb selgelt esile Eesti põhjaranniku kodudes ning eriti vanemates majades, mille vundament ei ole radooni impumise vastu kindlustatud.

7. Osoon on gaas, millel on iseäralik terav lõhn. Kuigi me teame, et osooni kiht kaitseb meid päikese kiirguse eest, siis sellest hoolimata satub osooni ka meie kodudesse.

Osoon gaasi tekitab kaudselt ka liiklus saaste ning läbi avatud akna ja vananenud ventilatsioonisüsteemide jõuab osoon ka inimeste koju. Tegu on gaasiga, mis on väga kahjulik ka juba väikestes kogustes ning ta võib põhjustada hingamisteede – ja silmade ärritust.

Kuidas tagada, et kodus oleks tervislik ja hea sisekliima?

Kui te elate maal, siis avage aknad. Nii lihtne see ongi. Maal elades on teie ümber rohkelt värsket ja puhast õhku. Kui te ei ela just mõõduka liiklustihendusega kruusa tee ääres.

Talvel võib akende avamine olla kallis mugavus.  Sellisel juhul soovitame muretseda endale korralik soojustagastusega ventilatsiooniseade.

Linnas ei ole asi nii kerge. Soovitame linnas tuulutada enda elamist pigem õhtul ja vihmaste ilmadega.

Õhtul on linnades vähem liiklust ja ehitustöid. Õhtuti lendleb linnas vähem saasteaineid ja peentolmu. Vihm surub tolmu ja saasteained paremini maad ligi ning nad ei lendle nii intensiivselt.

Väga tähtis on see, et teie kodu oleks hästi ventileeritud. Airoboti ventilatsiooniseadmed on varustatud CO2-, orgaanilistelendlevate ühendite- ja niiskus sensoritega, mis mõõdavad teie õhukvaliteeti tervikuna.

Kui Airobot tajub õhukvaliteedi langust, siis lülitub ta ise automaatselt intensiivsemale režiimile ja tagab tevislikuma sisekliima.

Lisaks  mõjutab inimeste enesetunnet ka õige (või vale) temperatuur ja niiskus.

Teil on hea olla kui niiskuse tase on 40% – 60% vahel. Liiga kuiv õhk on halb hingamisteedele, samas liiga niiske õhk võib jällegi tekitada hallitust ja seeni, millede osakesed hakkavad omakorda õhus ringi lendama.

Airoboti ventilatsioonisüsteemid on ka  niiskustagastusega, mis tähendab, et tubadest kogutud õhust kogutakse kokku niiskus ja tuuakse eluruumidesse tagasi.

Kombineerides seda Airoboti tsentraalse niisutiga suudame tagada püsivalt ideaalse niiskustaseme teie kodus.

 

 

 

Meie veebilehe kasutamise jätkamisega nõustute veebilehe põhifunktsioonide toimimiseks ja kasutaja eelistuste salvestamiseks vajalike küpsiste kasutamisega.

Salvesta Lisainfo