Kuidas töötab soojustagastusega ventilatsiooniseade?
Tagasi Niiskus ja soojustagastusega ventilatsiooniseade on tehnoloogiana olemas olnud juba vähemalt 10 aastat, ent energiatõhusus on selle tehnoloogia edasiarendamise viimastel aastatel üha jõulisemalt päevakorda tõstnud. Kui soojustagastusega ventilatsioon on Eestis juba täna igas uues äri- ja erahoones seadusega nõutud, siis ilmselt ei ole kaugel aeg, kui seadus uute majade ehitamisel ka niiskustagastusega ventilatsioonisüsteemi projekteerimist nõuab.
Selles blogipostituses räägime lahti, kuidas niiskus- ja soojustagastusega ventilatsiooniseadmed toimivad ning miks üldse peaks enda koju sellise ventilatsioonisüsteemi paigaldama.
Alustame algusest, miks mul on üldse vaja ventilatsioonisüsteemi?
Tänapäeva kodud ehitatakse palju energiatõhusamalt, kui seda tehti kõigest paarkümmend aastat tagasi. Energiatõhusus saavutatakse peamiselt tänu paremale soojusisolatsioonile maja välis- ja sisekülgedel, muutes elamu äärmiselt õhukindlaks. Nii hoiab hoone soojust palju paremini tubades sees ning väheneb kütmisel tekkinud energiakadu.
Ülim soojuskindlus tekitab meile aga teistsuguse probleemi, sest õhk ei pääse enam pragudest ja aknaavadest niisama läbi. Inimesed vajavad aga värsket õhku ja pidevat õhu vahetumist, et end hästi tunda ja tervislikult elada.
Loomulik lahendus oleks teha aknad lahti, kuid Põhja-Euroopa kliimas tähendab see raha aknast välja viskamist, sest kallis küttesoojus läheb lihtsalt välja. Kodude ehitamisel järgitakse energiatõhususe printsiipi ning akende avamine külmal talvel ei ole jätkusuutlik lahendus. Seetõttu peab kodudel olema toimiv ventilatsioonisüsteem ning arvestades küttehindu, võiks ventilatsiooniseadmed olla võimalikult energiasäästlikud. Kõige kaasaegsem ja energiaefektiivsem lahendus on niiskus- ja soojustagastusega ventilatsiooniseadmed või ventilatsiooniagregaadid.
Oluline teema siseruumides on ka tervislik niiskustase, mida soojus- ja niiskustagastusega ventilatsioon suudab tagada. Lincolni ülikooli teadlaste arvutuste kohaselt toodab keskmine 4-liikmeline pere umbes 10,43 liitrit vett päevas. Toidu valmistamine, vannis ja dušši all käimine, nõude pesemine ja isegi hingamine toodab majapidamisse väga palju niiskust, mis hakkab õhus ringlema. Kui tänapäeva moodsas kodus ei oleks üldse ventilatsioonisüsteemi, siis osutuks selline vee kogus ruttu probleemseks. Liiga niiskes keskkonnas hakkavad vohama hallitus, seened ning tolmulestad. Liiga kuiv siseõhk muudab inimesed aga viirustele vastuvõtlikumaks ja tekitab limaskestade ärritust.
Kuidas töötavad niiskus- ja soojustagastusega ventiliatsiooniseadmed?
Alustame soojustagastusest, mille tööpõhimõte on väga lihtne. Soojustagastusega ventilatsiooni tööpõhimõtte kirjeldamiseks sobib suurepäraselt näide loodusest endast ning täpsemalt inimese nina. Kui me hingame talvel õhku sisse, siis meie ninasõõrmed soojendavad sisse hingatavat õhku ning kopsudesse jõuab kehatemperatuuril olev õhk. Väljahingatav õhk soojendab jälle omakorda ninasõõrmeid ning protsess kordub.
Peaaegu täpselt samamoodi toimib soojustagastusega ventilatsiooniseade (HRV – Heat Recovery Ventilation). Hoonest välja ventileeritav õhk on soe ning selle soojus kantakse üle õuest tulevale külmale õhule. Ventilatsiooniseadmetesse on sisse ehitatud plaatsoojusvahetid, mis kannavad seda soojust üle.
Väljaminev soe õhk suunatakse läbi peenete plastikplaatide, mis „imavad“ soojust. Sissetulev soe õhk läbib samuti soojenenud plastikplaate, kuid teeb seda teiselt poolt. Nii ei puutu need kaks õhuvoolu teineteisega kokku ja sissetulev õhk jääb puhtaks.
Ehk siis kokkuvõtvalt: Soojustagastusega ventilatsiooniseade kasutab sissetuleva värske õhu eelsoojendamiseks väljatõmbeõhu soojust ja koju pumbatakse tagasi juba toatemperatuuri lähedane õhk. Järelikult peab kodu vähem kütma, sest soojuskadu on väiksem kui tavalise ventilatsiooniseadme puhul. Soojustagastuse efektiivsus oleneb soojusvahetist ja kõige kvaliteetsemate seadmete kasutegur on üle 90%.
Allolev skeem näitab, kuidas toimub õhu liikumine ja soojus- ning niiskusülekanne ventilatsiooniseadmes.
Niiskustagastusega ventilatsiooniseade ehk ERV (Energy Recovery Ventilation)
Niiskustagastusega soojusvaheti tööpõhimõte on väga sarnane soojusvahetiga, kuid plaatides on kasutatud spetsiaalset innovaatilist polümeer membraani tehnoloogiat. See võimaldab õhuniiskusel kanduda väljatõmmatavast õhust uuesti sissepuhkeõhku. Moodsad niiskustagastid (nagu Airobotil J) tagastavad kuni 80% niiskusest, muutes sisekliima palju mõnusamaks.
Niiskustagastites kasutatav materjali on antibakteriaalne, mis ei lase mikroobidel plaadile tekkida. Niiskustagastusega ventilatsiooniseadme hooldus on väga lihtne. Niiskustagastit tuleb üks kord aastas lihtsalt veega loputada. Airoboti ventilatsiooniseadmete puhul on see lihtne ja jõukohane ülesanne igaühele ning selleks ei ole vaja kutsuda tehnikut. Kõik niiskustagastusega ventilatsiooniseadmed on standardis ka soojust tagastavad ning nende soojustagastuse kasutegur on 90%.
Miks ma peaksin paigaldama soojus- ja niiskustagastusega ventilatsiooni?
On kaks peamist põhjust, miks niiskus- ja soojustagastusega ventilatsiooniseade on hea Esiteks energiasääst: meie kiimas ei ole lihtsalt mõeldav kogu aeg aknaid lahti hoida. Niiskus- ja soojustagastusega ventilatsiooniseadmed on kõige energiasäästlikum lahendus. Ehkki seadmete ostuhind on tavalisest ventilatsiooniseadmest natuke kallim, siis pikas perspektiivis tasuvad nad ennast alati ära, sest võimaldavad kodu vähem kütta ja kasutavad ära juba köetud õhu soojust.
Teine oluline põhjus on tervislikkus. Eesti kliimas võib õhk kütteperioodil muutuda liiga kuivaks. Kui optimaalne soovituslik suhtelise õhuniiskuse tase siseruumides on 30-50%, siis külmal talvel võib see vabalt langeda alla 20%. Liiga kuiv siseõhk muudab inimesed viirustele vastuvõtlikumaks ja tekitab limaskestade ärritust. Seetõttu on tervise seisukohalt mõttekas valida soojus- ja niiskustagastusega ventilatsiooniseade (ERV). Eriti vajalik on see puitmajades, sest puidu liigsel kuivamisel tekivad puitu praod. Pragudesse tekib tolm ja mustus, mida on raske kätte saada.
Kokkuvõtvalt võibki öelda, et soojus ja niiskustagastusega ventilatsiooniseadmed on head rahakotile ja tervisele. Talviti aitavad nad säästa küttekuludelt ning suviti aitavad jahutada, kuna viivad liigse niiskuse kodust välja. Tervislikkuse seisukohalt hoiavad nad kodus ühtsemat sisekliima kvaliteeti ning ei lase erinevatel haigustekitajatel (hallitus, seened ja tolmulestad) vohada.
Kui võimas ventilatsiooniseade tuleks koju valida?
Ventilatsiooniseadet valides on väga tähtis arvestada enda kodu suurusega, sest erinevad seadmed on mõeldud erineva suurusega kodudesse. Üldine reegel on see, et peaksid valima vähemalt 30% võimsama seadme, kui su kodu nõuab. Siis ei pea ventilatsiooniseade töötama kogu aeg täisvõimsusel. Nii tekib täiendav energiasääst ning vähem müra sinu koju.
Airoboti ventilatsiooniseadmed on energiasäästlikud ja tagavad ideaalse sisekliima
Eestis arendatud ja toodetud Airobot soojus- ja niiskustagastusega ventilatsiooniseade on standardis varustatud vastuvoolu plaatsoojusvahetiga. Selle eelisteks on:
• Kõrge soojustagastuse efektiivsus (ca 90%), mistõttu puudub eraldi õhu järelkütte vajadus.
• Kõrge niiskustagastuse efektiivsus (ca 80%), mis muudab sisekliima tervislikumaks.
• Töökindlus. Plaatsoojusvahetil puuduvad liikuvad osad, see ei tarbi elektrit ning ei kulu.
• Viiruse- ja bakterivaba. Plaatsoojusvahetites ei toimu väljatõmmatava ja sissepuhutava õhu segunemist, mistõttu on takistatud viiruste ja bakterite edasikandumine tubade vahel ja lisaks ei tule tekkivad ebameeldivad lõhnad siseruumi tagasi.
Lisaks on Airoboti ventilatsiooniseadmed varustatud CO2, niiskuse ja temperatuuri anduritega, mis kõik jälgivad teie kodu sisekliima kvaliteeti ning hoiavad seda automaatselt tervislikuna, ilma et te peaksite ise sekkuma.
Airobot ventilatsiooniseadmetele on standardis sisse ehitatud mitmeid sensorid, mis tunnevad ära, kui ruumis on rohkem inimesi ning lülitavad seadme automaatselt intensiivsemale režiimile, et kõikidel oleks piisavalt värsket õhku. Samuti tunneb Airobot ära, kui ruumis on vähem inimesi või kui kodus ei ole kedagi, ning lülitub aeglasemale režiimile. Kui lähed tööle, siis ei pea ventilatsioon 8 tundi täisvõimsusel töötama, nii nagu sa oleksid kodus. Ühes kalendrikuus tekib niimoodi märkimisväärne energiasääst.
